Eesti kergejõustiku ajalugu
Tema põhialaks jäi siiski
teivashüpe, milles ta viis aastat hiljem ületas puuteibaga 2.85. Seda peeti tol ajal
suursaavutuseks.
1921. aastal oli Edgar Niinemägi Eesti edetabeli esikümnes neljal alal: 100 meetrit 11,9,
kõrgushüppes 1.60, kolmikhüppes 12.16,5 ja kaugushüppes 5.77,5 cm. Koeru
kergejõustiku ajaloost on raske rääkida ilma Elmar Kooli nimetamata - 1927. aastal
ületas ta esimese järvamaalasena kolmikhüppes kolmeteistkümne meetri piiri. Evald
Hindrekus oli Järvamaal kahekümnendail aastail maakonna rekordiomanik 200 ja 400
meetri jooksus ning kaugushüppes, kuuludes neil aladel pikemat aega Eesti kümne
parema hulka. 1932. aastal hüppas ta tolle aja kohta tähelepanuväärse tulemuse 6.65. Karl
Kaare näitas häid tulemusi sprindialadel 1934. aastal tuli ta Järvamaa meistriks 100
meetri jooksus.
1928. aastal alustati Koerus maakondlike spordipäevade korraldamist. Need kujunesid
kohalikuks suursündmusteks