Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa
pindalaga võrdse ala.
Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete
vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää.
Üldise hüdrobioloogia naaberteadused:
a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport,
riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm)
b)süstemaatika
c)morfoloogia (välisehitus)
d)anatoomia (siseehitus)
e)füsioloogia(talitus)
f)biogeograafia (organismide levik Maal)
g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi)
h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine
i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia
Vee-elanikke mõjutavad tegurid:
a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised
b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed