Eesti varajane ballett ja ooper
EESTI OOPERILOOMING
Algupärane ooperilooming on nooremaid zanreid eesti muusikas. Ehkki algupäraseid oopereid
kirjutati juba käesoleva sajandi algusaastail, saab rahvuslikust ooperiloomingust kui iseseisvast,
kindlailmelisest loominguzanrist juttu olla alles seoses Evald Aava "Vikerlaste" (1928)
lavastamisega.
Esimeseks katsetuseks algupärase ooperi alal võime lugeda Miina Härma poolt loodud "Murueide
tütart", (1902 mille aluseks on rahvamuistend Murueide tütrest Hiljast, kelle naib nooruk Ilo. Pärast
kümneaastast ühist elu soovib Hilja taas näha kunagisi kaaslasi Murueide võluriigist. Ta pääseb küll
sinna, kuid teadmata võlutava, ei pääse enam kunagi tagasi oma armastatu Ilo juurde. Kõrvuti
mitmete rahvalauludega, nagu "Meie elu"; "Lauliku lapsepõli"; "Kallis Mari"; "Vares vaga
linnukene"; "Kuku sa, kägu" jt., leiavad kasutamist tantsuviisid "Labajalg"; "Tuljak" jt. Teoses
esineb ka kõneteksti