Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
Strabon, Diodoros Sitsiiliast, Cicero, Pomponius Mela, Plinius Vanem ning
Ammianus Marcellinus, Lucanus; kõik on Rooma autorid.
· Aleksandria traditsioon põhiliselt kreeka autorid alates 1. saj pKr: Dion
Chrysostomos, Hippolytos, Diogenes, Laetrios
· Kolmandana kasutatakse mingil määral Vana-iiri saagasid, mis puudutavad
ainult druidismi Iirimaal.
Kõige vanemad keltide materiaalse kultuuri leiud, alates hilispronksiajast (12001000;
1000800 eKr). Austria Alpides koht, kus kaevandati soola (Hallstati kultuur).
Keltide seas ei olnud kirjaoskus levinud ega tunnustatud, oluliseks peeti suulisi
pärimusi, lepinguid, teadmisi.
3. Keltide uurimine alates 17.sajandist.
Euroopa, peamiselt Inglise ja Prantuse õpetlased hakkasid alles 17.18. saj uuesti keldi
keelte mõistet kasutama keelte kohta, mida kõneldi Loode-Euroopa asustanud rahvaste
seas.