Muusika - Renessanss
Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik
liigendus on seotud inimese hingamisega.
16. sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma,
toimub intensiivne pillide areng.
Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades, sellepärast nimetatakse ajastut
ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks.
Võimalik periodiseering
Vararenessanss avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas
Kõrgressanss tooni andsid Madalmaad
Hilisemrenessanss peamiselt itaalias.
Renessansiaegne vokaalmuusika
Uued zanrid vaimulikus muusikas.
1) Kõige esinduslikumaks zanriks: missa ordinaariumiosade tsükkel.
Missastsükkel ühendati muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia ehk cantus
firmusé abil, mis oli tavaliselt tenorihääles. Kujunes völja missa erivorm
leinamissa ehk reekviem.
2) Teiseks põhizanriks endiselt motett ( erines keskaegsest metetist: kadus
mitmetekstilisus, lihtsam rütm).