Lõpukõne
kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda
koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle
juures, et oleme ühtekasvand, on see kõik tühine.
Lõpetuseks tahan ma tänada kõiki õpetajaid, kes on aidanud kujundada meie maailmavaadet,
meie eksamitulemusi ja suutnud meie halli argipäeva tuua vahest ka veidike päikest. Tahan
tänada meie kokatädisid, kelle maitsvate toitude pärast me alati tundi hilinesime ja tänu
sellele pidime ka tunnis rohkem keskenduma, et saada aru, millest me ilma jäime. Tahan
tänada kõiki lapsevanemaid, tänu kellele me poleks täna siin sellistena nagu me oleme. Koos
klassiga täname me kõiki inimesi, kelle ühtsel toetamisel sai meie esimene suurem eluetapp
läbitud.