Gustave Flauberti "Kolm juttu. Püha Antoniuse kiusamine"
tabavad erinevad kiusatused ja filosoofilised kahtlused.
Antonius ei ole rahul oma üksiku eluga. Ta peaaegu hullub, kujutades ette toitu, rikkust ja
raha. Lohutust leiab ta lugedes jutustusi, kuidas ainult kõige ustavamad usklikud on suutnud
ära öelnud kõigile kiusatustele.
Kui Antonius magama läheb, saadab Saatan Saaba kuninganna pühakut kiusama, kellest mees
vaevu ära suudab öelda. Neid kiusatusi saadab Saatan veel ja veel. Antoniuse vana sõber
Hilarion sunnib Antoniust Jumalas ja Piiblis kahtlema, tuues talle erinevaid näiteid Piibli
segadusest. (Jeesus teab kõike, ometi ei teadnud ta, kes on tema seljataga, kui õlale koputas
vana veritõbine naine; miks oli vaja Jeesust ristida, kui ta ise oli Sõna; kuidas sai Kurat
kiusata Jumalat). Kiusatused jätkuvad, mis panevad Antoniust üha enam kahtlema kristluses
ja Jumalas. Flaubert kirjeldab ülima täpsusega inimesi, sündmusi, ümbrust. Raamatu lõpus on
annaabi.ee 
