M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
valgel liivajoomel. Nad ei tundnud mingit igatsust väikese linna järele, mis uinus eemal
majesteetliku vetevälja taga. Juhuslik voolus fõi kerge veetõus oli ära viinud nende parve,
kuid
see ainult rõõmustas neid, sest parve kaotus oli nagu silla põletamine nende ja tsivilisatsiooni
vahel.
Nad tulid laagrisse tagasi imevärsfetena, rõõmsatena ja näljastena. Varsti leegitses jälle
laagrituli. Huck avastas ligidal selge külma veega allika; poisid tegid laiadest tamme- ja
hikkoripuulehtedest torbikud ning leidsid, et säärase metsiku laane võluga magustatud vesi
võib väga hästi kohvi asendada. Kui Joe hakkas hommikusöögiks liha lõikama, palusid Tom
ja Huck teda veidi oodata.. Nad sammusid paljutõotavasse kääru jõe kaldal ja heitsid õnged
vette. Peaaegu otsekohe oli neil vaevatasu käes. Joe ei jõudnud veel kärsituks muutuda, kui
nad olid juba tagasi paari ilusa ahvena ja ühe väikese merehundiga -- toiduvaru, millest
piisas tervele perekonnale