asuvad talu. Nad astusid väravast sisse ning taluperenaine hõikas: ,,Astuge, mehed, õueje, Tulge, peiud, me talusse, Kosilased, kamberisse! Teie kõrged kosilased, Kallid kalevite pojad, Meil on kõrged kositavad, Targa taadi tütrekesed, Hiiust ilmund neiukesed." Vanem vend kostis vastu: ,,Ega me ole kosjaskäijad, Peiu-teed ei tallamassa. Oleme tühja teede käijad, Oleme õnne-otsijad." Peremees aga ei uskunud neid ning oli ikka arvamusel, et mehed kosja tulnud. Isa käskis tütardel toast välja tulla, et peiud neidusid ka näeks. Samal ajal perenaine kiitis tütarde tublidust
kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese pinnatemperatuur on 5780 °K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kraadi) ja tuum (kuni 13,6 miljonit kraadi). Päike on põhijada täht spektraalklassist G2, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra suurem ja kuumem, kuid punasest hiiust palju väiksem. G2-klassi tähtedel on põhijadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Tuumakosmokronoloogia abil hinnatakse Päikese vanuseks 5 miljardit aastat. Nüüdisaegsete teaduslike arusaamade järgi on Päike tekkinud tiheda kosmilise gaasipilve kokkutõmbumise tagajärjel. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). Muid elemente on kokku umbes 2%: hapnikku 1%, süsinikku 0,5%, rauda 0,2%, räni, lämmastikku ja
esindajad. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut. 5) Legendilaadsed muinasjutud tegelased pärinevad enamasti kristlikust kultuurist (inglid, päkapikud, haldjad). Siia kuuluvad ka Eesti vanast usundist pärit tegelased (nt: kratt, murueit jne). Ülesandeks on õpetada lastele ümbritseva kultuuri ruumi traditsioone. 6) Muinasjutud rumalast Hiiust, Kuradist, Paganast jne nendes jutudes naerdakse välja kurjus ja teistel inimestel ebameeldivad iseloomujooned. Ülesandeks on suunata lapse moraalset ja emotsionaalset arengut. 7) Naljakad muinasjutud nendes muinasjuttude tegelased on enamasti inimesed oma rumaluses (nt: kilplased). Ülesandeks on õpetada lapsi ära tundma head nalja. MUISTENDID Muistend on rahvaluule liik, mille tegevustik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega
suureneb. Pildil näed, mis juhtub , kui kaksiktähe moodustavad suur hiidtäht ja Päikese sarnane kollane kääbus. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks. Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest hiiust saanud punane ülihiid aga plahvatab supernoovana ja moodustub kas valge kääbus, pulsar või must auk, olenevalt tähe algsest suurusest. Nüüd muutub teine hiidtäht punaseks hiiuks ja temaga kordub sama, kuni lõpuks tiirlevad üksteise ümber 2 läbipõlenud tähte. Mis aga juhtub siis, kui ühest tähest tekkis must auk?
Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset. Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust. Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882) K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju.
Betelgeuse Orioni tähtkujust, siis Marss oleks selle ülihiiu sees. Hiid tähed on väga hõredad. Kui tavaliste tähtede tihedus on saamas suurusjärgus vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks. Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest hiiust saanud punane ülihiid aga plahvatab supernoovana ja moodustub kas valge kääbus, pulsar või must auk, olenevalt tähe algsest suurusest. Nüüd muutub teine hiidtäht punaseks hiiuks ja temaga kordub sama, kuni lõpuks tiirlevad üksteise ümber 2 läbipõlenud tähte. Hiid täht on tunduvalt suurema raadiuse ja heledusega kui peajada täht, mis on sama pinnatemperatuuriga. Hiidtähtede raadius on tavaliselt 10 kuni 100 korda suurem kui Päikese raadius, mis on 695 500 km
publitsistlike elu-ja olupiltidega, autori vaatepunkt on sageli iroonilis-humoristlik. Aeg-ajalt püüab ta ka jõuda inimese psüühika süvakihtideni. 1970.aastatel tõi Vetemaa uudse nähtusena eesti kirjandusse travestia ( travestiér pr k 'ümber rõivastuma' ). Travestia on kirjandusteose süzee kasutamine uues vormis koomilisel eesmärgil. ,,Kalevipoja mälestustes" (1971) esitab ta vaimuka paroodia Kalevipojast kui süüdimatust hiiust. Vetemaa sai eeskuju prantsuse kirjaniku M. Druoni ,,Zeusi mälestustest". Ta kirjutas ,,Kalevipoja mäletused" , et pilada Kalevipoja liigset ülistamist. ,,Eesti näkiliste välismäärajas" (1980) ja ,,Eesti luupainajate aabitsas" (1993) kasutab kirjanik oma ajakajaliste mõtete väljendamiseks pseudoteadusliku (libateadus) traktaadi (teadusteksti arhailist) vormi. Romaani ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1980) peetakse ta humoorikaimaks teoseks. Raamatu
nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks. Nende sarnase tundevärviga romaanide järel sooritab Vetemaa hüppe koomikasse. Rahvuseepose travestias ,,Kalevipoja mälestused" kujutab ta lustaka huumoriga Kalevipoja küpsemist süüdimatust hiiust eneseteadlikuks isiksuseks. Näivalt lihtsameelne esitus võõritab tõhusalt kõigile tuttavat sündmustikku, nii et romaani saab lugeda rahvusliku müüdi profaneeriva ülekirjutusena. Eeskuju võis anda Johannes Semperi psühhoanalüütiline Kalevipojauurimus (1924). Vetemaa segab vaimukalt kokku üksteist välistavad stiilitasandid arhailise ja rahvusromantilise akadeemilisbürokraatlikuga. Ta travesteerib rahvusmütoloogiat
vägevus minevikus andis lootust uueks tõusuks tulevikus: ,,Sellest peale kogu see muinasmalev marssis poegade kõrval ja julgustas neidki nende ülejõulises ründluses" (August Annist, 1935). Kalevipojamuistendite loomisel on Faehlmann kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms, mida oli tollal juba mõningal määral üles kirjutatud ja avaldatud. Just Faehlmann arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase, andes niiviisi lugudele täiesti uue ideoloogilise suuna. Vana Kalev, kangelase isa, oli Faehlmannil jumalate järglane ja vägev valitseja üle maa ja mere. Kalevipoja jumalikule päritolule viitab ka Faehlmanni kasutatud nimekuju Kaleviid. Oma Kalevipojamuistenditega visandas Faehlmann tulevase eesti eepose põhisündmustiku: on kirjeldatud vana Kalevi surma,
aastal vastupaavsti, kelle asukoht oli Avignoni linn Lõuna- Prantsusmaal. Vastupaavst Benedictus XIII valitses 1394--1424. Saalomon -- Iisraeli kuningas (1018--975 e. m. a.), legen-B daarne oma tarkusega. Lk. 11 Brosse, Jacques de -- Pariisi arhitekt, ehitas muude ava-1 like hoonete hulgas Saint-Gervaise'i kiriku portaali ja pärast 1618. aasta tulekahju juhtis Justiitspalee osalist taas-« tärnist. Gargantua -- François Rabelais' (1483[?]--1353) romaanil «Gargantua ja Pantagruel» hiiust peategelane. 494 Karl Suur -- frankide kuningas aastast 768, Saksa-Rooma riigi keiser a. 800--814. Lk. 13 «... nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid!» -- Viide sellele, et lauljad olid kastraadid. Pariisi nael -- keskaegne Pariisis münditud rahaühik, jagunes 20 sol'iks, mis omakorda jagunes 12 teenariks. Eri aegadel väga erineva väärtusega. Söör -- kõrgaadli tiitel (kuninga üttamistiitlina sire); siin kodanlast kõnetades on seda tarvitatud irooniliselt. Lk
annaabi.ee 
