Bioloogia olümpiaad
Hiireviu on levinuim röövlind Eestis.
Hiireviu pesitseb üsna varjamatult inimese naabruses, kuid saab hakkama ka mujal, veel ei
leidu teda tihedamates asulates ja metsata laidudel.
Esimesed viud saabuvad Eestisse talvereisilt juba veebruari lõpus või märtsi alguses.
Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning
kärarikkalt paarilisi püüdma.
Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd.
Hiireviupesad on kogukad: kõrgust harilikult kolmveerand meetrit ja paksust pool meetrit.
Pesa teevad hiireviud tavaliselt puukeskpaika, kuid pesi on ka ladvas ja alumistel okstel.
Viud eelistavad puid mis pakuvad varju varakevadel: ( kuusk ja muus okaspuud, kased jne.)
Viud munevad kõik aprillis.
Olenevalt saagi rohkusest on pesas kas kolm-neli muna või kõigest üks-kaks.
Hiireviu haudevältus on 33-35 päeva.
annaabi.ee 
