Kui ma oleksin kass
mitte, see pole tähtis. Kui peremehele vahel külalised tulevad, siis on nemad minu
vastu hellad, nad poputavad ja silitavad mind, ja siis ma nurrun neile, lastes oma
imelisel mustal karvkattel päikese käes sädeleda. Ja siis need külalised kiidavad
mind ja peremees tunneb minu üle uhkust ja ma olen õnnelik, et olen kassina
sündinud.
Kõige kohutavamad loomad selles majapidamises on rotid. Hiiri ma armastan, neid
on mõnus püüda ja süüa. Päevadekaupa võin passida liikumatult mõne hiireaugu
ees ja oma halli saaki varitseda. Sellisel ajal ma isegi ei kuule, kuidas peremees koju
tuleb. Ta imestab, et ma ei tervita teda ukseesisel nagu alati, ent peagi unustab selle
tühiasja ja istub oma arvuti ette. Ent rottidega on teine lugu. Nad on suured, rasvased
ja kohutavate kihvadega. Nende pikad sabad pole üldsegi maitsvad ja liha on kare
ning ebameeldiv mulle ei meeldi rotid. Esiteks, neid on keeruline püüda, kuna nad
annaabi.ee 
