bqkterikultuurid oli seen hciyitanud, kaugemad aga olid puutumata... Ainet, mida hallitusseen Penicillum eritas, nimetas tct mdned kuud hallitusseenemahlaks ning ristis selle 7. mcirtsil 1929 penitsilliiniks. &ttp:ttet.witcipeaia () Mis uurimisprobleemi piistitas A. Fleming? 4 punkti Miks bakterid ei asunud elama hallitusseene lähedale? Kujutlege olukorda, et penitsilliini avastamine on teadlase teadlik uurimisprobleem. Mis hiipoteesi teadlane piistitaks? Et penitsiliin on aine, mida hallitusseen eraldab. Nimetage kaks keskkonnategurit, mida peab arvestama bakterite ja hallitusseente kasvatamisel. 1) Et poleks otsest päikesevalgust 2) toatemperatuuril hoida A. Fleming soovitas kasutada penitsilliini ainult arsti pandud diagnoosi korral ning viiltida liiga viiikeseid doose ja liihiajalist kasutamist. Miks v6ib antibiootikumide liiga liihiajaline vdi liiga viiikeses koguses kasutamine takistada bakterhaiguste
Probleemi pristi- kui 10 oC juures. Teadusliku meetodi jiirgmiseks e(x)riat. rakuteooriat tamisel mddratletakse uurimisobjekt. Meie etapiks on hripoteesi kontrollimine. niites on selleks herneseeme. Lisaks uurimisob- jektile piiritletakse enamasti ka muutuja s.o. - Kuidas kontrollitakse teaduslikku hiipoteesi? tegur, mille mdju uuritakse. Siinkohal esitatud rrisel r-6ime eristada ndites on muutujaks temperatuur. Hr.ipoteesi kontrollimisel kuluvad dra eelnevalt detappi (joon.1.12.). Probleemi piistitamisele jtirgneb taustinfo hangitud teadmised uurimisobjekti ja samalaad- ptrstitada teaduslik kogumine. Selle kiiigus ptiritakse saada v6ima- sete uuringute kohta. Htipoteesi saab kontrolli- , millele teadus veel
annaabi.ee 
