Raha
makse.
Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks
vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega
münte.
Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid
sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade
tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil).
Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana.
Eestis hakkasid kohalikud valitsejad eri nimetustega hõberaha vermima 13. sajandil. 18.sajandil olid
lühikest aega käibel spetsiaalselt Läänemereprovintsides käibimiseks mõeldud livoneesid.
Eesti Vabariigi rahaühikuna tekkis 1918. aastal Eesti mark.1928. aastal võeti marga asemel
kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes.Et
annaabi.ee 
