Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hiilgavamasse" - 2 õppematerjali

Johann Strauss II elulugu
1
doc

Johann Strauss II elulugu

Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Ta teostas valsimuusikas täieliku revolutsiooni. Arendades selle armsast talupoeglikust tantsust kontsertlikuks suurvormiks. Johann Strauss, kelle elu langes Habsburgide dünastia kõige hiilgavamasse perioodi kajastas oma muusikaga kõige paremini 19.sajandi keiserliku viini elegantsi ja sära. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal viinis. Tema isa oli helilooja ja kuni 19 sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem. ning heliloojad olid tema nooremad vennad Josef ja Eduard. Kuulus isa, aga ei tahtnud, et pojast saaks muusik ning soovis teda tulevikus näha hoopis pankurina. Sellele vaatamata õppis noor Johann nooruses

Muusika → Muusika
30 allalaadimist
Hispaania ja kunst
21
rtf

Hispaania ja kunst

ettenähtud ajal Escoriali üle kolinud. Kombe järgi pidi valitseja igal nädalal käima Escoriali kirikus, et külastada surnud esivanemaid. Kuningas laskus marmorist seinte ja võlvide vahel allapoole, kõigepealt Panteoni de los Infantes, printside ja printsesside ning nende kuninglike naiste matusepaika, kelle lapsed ei olnud jõudnud troonile. Veel allpoole laskudes jõudis kuningas Panteoni de los Reyes. Sellesse 17nurksesse ruumi, kõige hiilgavamasse mausoleumi Euroopas on maetud Hispaania kuningad (vasakul pool) ja kuningate emad (paremal pool), kokku on seinaorvades 26 marmorist ja pronksist sarkofaagi. Ukse vastas on jaspisest altar, millel on Domenico Guidi valmistatud krutsifiks, kullatud pronksist eriline töö 17. sajandi algusest. Ehitatud on see matusepaik Capilla mayor'i, peaaltari alla, et surnud kuningad saaksid armuandmisest osa. Panteoni peamine arhitekt oli Juan Bautista Crescenci

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun