„MAAILMA LÕPUS“ ANALÜÜS
,,MAAILMA LÕPUS" ANALÜÜS
,,Maailma lõpus" on sümbolistlik novell, milles on kirjeldatud väga palju värve eri
toonides. Just nagu Tuglasele kombeks. Lugu algab meresõiduga ja kõik muu, mis merel
toimus. Kuni jõudsid meremehed tundmatu saareni. Edasi minnakse paadiga, mille peal on
väike seltskonda ja noor laevapoiss. Järgmisel hommikul ärgates näeb poiss, et teda on
üksi saarele jäetud. Poiss kohtab hiiglasi. Hiiglasnaine viib ta nende elamise juurde, kuhu
ka poiss jääb. Aeg läheb ja poisist saab ka juba noormees. Noormehe ja hiidneitsi vahel
tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt
põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust
tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta merel, nähe
erinevaid laevu, tundes tulitavat päikest ja meeletut nälga. Öösiti käib ka randades.