Nimetu
fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii
limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt.
Fluor on Universumis üsna levinud element. Mõnede teooriate kohaselt võib see olla tingitud
elemendi tekkimisest supernoova plahvatustel, kui fluor moodustub neoonist neutriinode
toimel. 1996. aastal avastas Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency)
vesinikfluoriidi jälgi galaktika keskme läheduses paiknevas tähtedevahelises hiigelpilves. See
on esimene kord, kui fluori sisaldavaid molekule avastati tähtedevahelises ruumis. Ka
Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud
0,0036%, metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole.
Maal
Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda
leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Kõrge
aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses
annaabi.ee 
