Kameeleo surm Muna on sünnipaik Sissejuhatus Kameeleonid on Vana Maailma sisalikud. Oletatakse, et sisalike ühine eellane ilmus juba karboni ajastul enne Gondvana mandri lagunemist. Välimus Ähvardav ja sõjakas Peas kasvavad iseäralikud harjad Silmamunad on pungis mõlemale poole Jäsemed on pikad ja peenikesed Chamaeleon-perekonna liikidel tugev haardsaba. Kameeleoni keel Kameeleonile on loodus andnud loidude jalgade kompensatsiooniks hiigelpika keele. Keelt kasutab ta saagi püüdmisel, selle liikumatuks muutmisel ja toidu suhu transportimisel. Tunde väljendamine naha värvusega Kameeleon suudab oma värvi muuta märgatavalt kiiresti. Igal liigil on teatud liigiomane värvigamma, mille piires võib ta oma värvi muuta. Värvi muutus on hea kaitse Kameeleoni surm Algul muutub kameeleon roosakaks. See värvimuutus algab suu juurest ja liigub aeglaselt tahapoole.
Hieronymos Theodor Richter, kes pidi otsima maakidest TI rohelise spektrijooni. Ootamatult avastas ta tsingimaagis siniseid spektrijooni, mille värvus sarnanes Indiast pärineva sisise värvainega indigo. Uuele keemilisele elemendile antigi indigosinise spektrivärvuse järgi nimetus indium, 19. sajandil oli indium kullast umbes 10 korda kallim, nüüdisajal aga umbes 1,5 korda kallim hõbedast. Indium on nõrgalt radioaktiivne element, mis võrreldes meie Universumi vanusega (15 . 109 a.) on hiigelpika (5 . 1014 aastat) poolestusajaga. Indium kiirgab ß-kiirgust ning muundub tinaks. Indiumi füüsikalised omadused on see et ta on metall, kergsulav, värvuselt hõbevalge, tahke, pehme, keemistemperatuur 2000°C, sulamistemperatuur 156.6°C , tihedus 7,31 Mg/m3 ning vees mittelahustuv. Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline.
annaabi.ee 
