Nimetu
Rahvasuus ristiti sild Preimani purdeks. Silla
projekti lõplik maht sõltus tellija s.o. linna poolt antavatest algandmetest, mida Leningradi
projekteerijad perspektiivselt välja arvutama asusid. Kahe eraldatud sõidusuunaga silla
ööpäevaseks läbilaskevõimeks projekteeriti 20 000 autot, mis tolleaegsete arvestuste kohaselt
pidi vastama 1990. aastate liikluskoormusele.
Tegelikult ei olnuks Emajõe pärast sellises mahus silda, suurt rahasummat ja hiigelkogust
ehitusmaterjale vaja olnud. Projekti kohaselt rajati Emajõkke neli sambapaari. Kokku oli sillal
sambapaare aga 20. Projekteerijate arvutuste kohaselt oli selline lahendus odavam kui teine
võimalus- lühike sild ja kõrgele muldkehale tõstetud tee . Suurvett pidava kõrge muldkeha
rajamine pehmele luhale oli nende kinnitusel monteeritavast raudbetoonestakaadist oluliselt
kallim.
Silla juurde käiv liiklusskeem valmis Eesti Projektis. Liikluslahendus nägi ette
annaabi.ee 
