Ajaloo konspekt (KESAEG)
Sise- ja välispoliitika, riikluse erijooned. Esimesse õitsengujärku keiser Justinianus I
valitsemisajal. Arendas sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva
3-osalise “Tsiviilteaduste kogu”. 532 surus maha Konstantinoopolis Nika ülestõusu, lastes
väepealikel raiuda surnuks üle 30000 inimese. Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma
keisririigi taastamine endistes piirides. Vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania
lõunaosa, Vahemere saared. Hiigelimpeeriumis sai Konstantinoopolist tähtis sild Õhtu ja
Hommikumaa vahel ning riigikassasse kogunes muinasjutulisi kasumeid kaupade läbiveo
arvelt. 6. saj II poolel ujutasid Balkani poolsaare üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik,
millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7. - 9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina,
Aafrika põhjaosa, Hispaania, Vahemere saared, piirasid Konstantinoopolit, mille vastu tegid 9
-10
annaabi.ee 
