Religioon vanemas kultuuriloos
Ka puudel ja taimedel oli hing. Animismiga käis kaasas ka uskumus
väesse. Kõigil, kõigel oli vägi. Inimestel usuti vägi olevat kätes, küüntes ja juustes.
Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele
toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes
tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid
ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid.
On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda
mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades.
Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid
paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid.
Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks
said vaimulikud.