"hiidsus" - 1 õppematerjal

Haavapuidu omadused

Siiski pole eri puhkemisajaga haabade vahel selget piiri, seetõttu ei saa lehtimise aega käsitleda olulise taksonoomilise tunnusena. Hiidhaab. Omaette suursündmus oli 1935. aastal, kui Helge Nilsson-Ehle avastas Rootsis triploidse haava [7]. Peale kiirema kasvu osutus triploidne haab (kromosoomide arv somaatilistes rakkudes 3n=57) tavalise diploidsega (kromosoomide arv 2n=38) võrreldes ka vastupidavamaks südamemädanikule. Triploidsele haavale on omane organite hiidsus: ta pungad, lehed, ja õhulõhede sulgrakud on suuremad kui diploidsel haaval. Sellest tuleneb ka tema nimetus – hiidhaab (P. tremula f. gigas). Ent haava ploidsuse üle saab siiski otsustada kromosoomide arvu järgi, sest kõik suurte lehtedega haavad ei ole osutunud triploidideks. Hiidhaava suurepärased kasvuomadused õhutasid ka teiste maade metsateadlasi oma haavapuistuid tähelepanelikumalt uurima. Otsinguid kroonis edu ja esimesed triploidsed haavad leiti Venemaal juba 1938