98) malm-rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku 99) pronks-vase ja tina sulam 100) duralumiinium-alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%2,7%magneesiumi. 101) Messing-vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki. 102) Triitium-vesiniku isotoop, mille tuumas on lisaks ühele prootonile kaks neutronit 103) deuteerium-vesiniku isotroop, mille tuumas on lisaks veel üks neutron 104) prootium-universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop 105) osoon-O3, sinakas gaas.hapniku allotroopne vorm 106) ammooniumkloriid- 107) ammooniumkarbonaat-(NH4)2CO3
Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim
Kosmoses on vesinik levinuim element. Ta moodustab ligi 50% päikese ja tähtede massist. Maal leidub vesinikku peamiselt keemilise elemendina. Vesinik on vee, hapete, hüdroksiidide ja paljude soolade koostiselement. Vesinik on orgaaniliste ainete ning kõikide elusorganismide koostiselement. Inimorganismi koostisest moodustab vesinik umbes 10%. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: · Prootium- H (harilik vesinik) Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. · Deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2.
Vesinik Maal Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud. Maa massist moodustab vesinik umbes umbes 0,12%. Maakoores ning hüdrosfääris ja atmosfääris kokku[27]) on umbes 1/6 aatomitest vesinikuaatomid[28][29]. Nad moodustavad 0,74% nende kogumassist. Levinuima vesinikuühendi[30] Vee massist moodustab vesinik 11,9%[31] või 11,2%[32]. Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2.
pikksilmaga. Vesinik Maal Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud. Maa massist moodustab vesinik umbes 0,12%. Maakoores ning hüdrosfääris ja atmosfääris kokku on umbes 1/6 aatomitest vesinikuaatomid. Nad moodustavad 0,74% nende kogumassist. Levinuima vesinikuühendi vee massist moodustab vesinik 11,9% või 11,2%. Vesinik esineb ka näiteks savides, kivi- ja pruunsöes ja naftas, samuti kõigis organismides. Prootium Prootium on universumis, tähtedes ja hiidplaneetides kõige tavalisem elemendi isotoop. Sisaldus maakoores on massi järgi väike (0,87%), aatomite arvu järgi suur (17%). Vesinik on leviku poolest Maal 9. kohal, universumis kõige levinum element. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156%. Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 9 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2.
· liigpingepiirikutes · lainemõõturites · televiisorites Heeliumi ja neooni kasutatakse heelium-neoonlaseris. Heelium (He) Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2 Stabiilseid isotoope on kaks, massiarvud 3 ja 4. Radioaktiivsetest isotoopidest stabiilseima massiarv on 6 ja poolestusaeg 0,8 sekundit. Heelium-4 on oma tuuma stabiilsuse tõttu valdav heeliumi isotoop looduses. Universumis, peajada tähtedes ning hiidplaneetides prootiumi (vesinik-1) järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest. Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. Et He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim. Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit,
annaabi.ee 
