"hiidplanedi" - 1 õppematerjal

Jupiter (referaat)

laggunema. Vabanaenud aatomid moodustavad tihke supi, mille ta nimetas ,,metalliliseks vesinikuks". Keegi ei tea tegelikult, milline on vesinik siis, kui ta on metall ­ võibolla midagi elavhõbedasarnast. Kalifornias Lawrece Livermore'i Rahvuslikus Laboratooriums on uurijad küll suutnud imepisikesel hulgal kaduvvväikeseks ajavahemikuks valmistada metallilist vesinikku, ent see aine pole ette nähtud meie maailma ja nii esineb ta ainult hiidplanedi südames. Gaaside segu sarnasus Jupiteril ja Päikesel ei jäänud ainult Wildt'i kirjatööde sisuks. Olles esimene planeet, mis Päikesesüsteemis formeerus, imes kasvava külgetõmbejõuga noor Jupiter endasse Päikesesüsteemi ürgpilve gaase samuti nagu arenev Päike. Suutnuks Jupiter neelata umbes 40 korda rohkem gaasi kui tegelikult, oleks temast saanud ka täht ja metalliline vesinik tema tsentri lähedal oleks alustanud põlemist nn termotuumaahjus. 1950