Tähed ja nenedega seonduv
temperatuuriga (4000° C) piirkondi. Juba Galilei tegi oma pikksilmaga kindlaks Päikese laikude
olemasolu (ei vaadanud otse!). Need esinesid nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga
erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11-aastase perioodiga. Lisaks
laikudele ja graanulitele eristatakse Päikese pinnal veel tervet rida mitmesuguseid protsesse, mille
ilminguteks on faklid, loited, protuberantsid, hiidmullid jne.
Kauguse ühikud mõõtmiseks Päikesesüsteemis ja tähtede vahel. Parallaks.
Tähtedevahelistest kaugustest kujutluse saamiseks kasutatakse võrdlust, nagu paikneksid herneterad
üksteisest 60 kilomeetri kaugusel, st kaugused on väga suured. Isegi astronoomilised ühikud on
liiga väikesed (1 aü=150 miljonit km). Ühikutena kasutakse valgusaastat (1 va või rahvusvaheline
lühend 1 ly), so vahemaa, mille läbib valgus 1 aastaga, ja parsekit (parallaks+sekund; 1 va=0,3066
pc=63239 aü)