Elupaik · Meessoo esindaja valmistab seemne rakke ja hoiab neid kuni leiab partneri. · Kasutavad signaale, et teavitada kas on samast liigist. · Kui leidakse endale partnerid, siis peale seemnerakkude üleandmist läheb meessoost ämblik kiirelt ära enne kuni naissoost ämblikul tuleb söögituju. · Kuid harva jäävad meessoost tarantelid naissoole toiduks. Paljunemine · Söövad igasuguseid putukaid. · Mõned suuremad söövad konne ja väiksemaid närilisi nagu hiiri. · Hiidlinnutapik on liik kes sööb ka väiksemaid linde. · Kasutab mürki elus toidu liikumatuks tegemise jaoks. · Ämblikud on röövloomad - püüavad saaki, surmavad mürgiga, süstivad sellesse seedevedelikku ja seejärel imevad nad ohvri tühjaks. Toitumine · Väga olulised putukate arvukuse reguleerijad. (ka kahjurputukate) · Tarantel on toiduks ka suurtematele loomadele. · Saab kasutada nende mürki ravimite jaoks. · Mõndades riikides on nad ka inimestele toiduks.
· Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus.
annaabi.ee 
