Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika
Tegelikkuses moodustab Päikese
liikumishulk vähem kui 3% süsteemi omast. Seega pole kumbki nebulaarhüpotees
täielikus kooskõlas vaatlusandmetega.
Katastroofihüpoteesid
Liikumishulga paradoksi kõrvaldamiseks on pakutud välja erinevaid hüpoteese, mis kõik
põhinevad mingisugusel juhuslikul sündmusel, mille käigus planeedid saavad oma suure
liikumishulga väljastpoolt.
Georges Buffon (1745) – Päike oli alguses üksi, aga ta põrkus kokku hiidkomeediga.
Päikesest välja paiskunud ainest moodustusidki planeedid.
Thomas Chamberlin (1899) – Päikesest möödus mingi väga suure massiga täht, mis
oma gravitatsiooniga „imes“ välja osa Päikese ainest, millest saidki tekkida planeedid
Svante Arrhenius (1913) – põrkusid kokku ja liitusid kaks tähte, tekkis Päike ja põrkest
laiali paiskunud ainest tekkisid planeedid
Otto Schmidt (1943) – Päike läbis teele jäänud hiiglaslikku kuid hõredat gaasipilve, selle