Avalik juhtimine
· tegevusvaldkondade jaotumine, üks minister ei püüa sekkuda teise valdkonda ministrite
tasandil poliitiliste otsuste vastuvõtmine ilma aruteluta. Kabineti ühtsus väheneb.
2) peaministri roll suureneb, peaminister juhib kabineti tööd autoritaarsuse põhimõttel. Peaministri
aparaat suureneb, ta ei toetu enam teiste aparaadile poliitiliste otsuste tegemine hakkab minema
peaministri aparaadi pädevusse vastuolu ministrite ja peaministri aparaatide vahel.
3) valitsuse hierarhiseerumine, tekib olukord, kus ministriks olemine ei tähenda alati ka valitsuses
olemist. Tekivad ministrid, kes kuuluvad valitsusse ja kes ei kuulu. Kolmas grupp on valitsuse
poliitikat formeerivad ministrid. Tõeliseks peaministeeriumiks kujuneb rahandusministeerium.
4) ettevalmistavate struktuuride rolli laienemine, valitsuskabinetil kolm võimalust:
· luua endale ise oma abistruktuurid ministrid jäävad kõrvale poliitilisest tegevusest.