PowerPointi esitlus Eesti kivimite kohta
konkretsioone ja kivistisi, ehkki viimastest on
reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi
moondumise tulemusel tekib kvartsiit
Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast.
Suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust
koosneb liivakivist
Fosforiit
Enamasti on tegemist settekivimiga ja tihti
käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid
ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid
on olemas (näiteks Hibiinides), mida tihti
samuti fosforiidiks nimetatakse. Fosfor esineb
fosforiidis mineraal apatiidina (sama mineraal,
millest koosnevad näiteks meie hambad).
Fosforiidiks peetakse kivimit reeglina siis kui
tema P2O5 sisaldus on üle 15...20%
Fosforiidimaardla kaart
Kivisüsi
Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja
mittetäielikul lagunemisel. Enamvähem samast
materjalist koosnevad ka turvas, pruunsüsi ja
antratsiit