3. Maasoojuspumbad. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast seadmetest ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks. Üldiselt hinnatakse küttesüsteemide effektiivsust arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP) alusel, kuid siiski tuleks hinnata Eesti oludes kogu kütteperioodi vältel kujuneva effektiivsusteguri alusel. Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta. Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. Ehk siis kui soojuspump kulutab sooja tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. Õhksoojuspump
tõstmine kuni +50°C tasemeni. Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur. Seega on efektiivsemad põrandaküttega küttesüsteemid, kus on kasutusel madalamad temperatuurid kui küttekehadega küttesüsteemide juures. Üldiselt tuleks soojuspumba efektiivsust hinnata mitte arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP) alusel, vaid Eesti olude kogu kütteperioodi jooksul kujuneva efektiivsusteguri alusel. Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta. Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. Kõige enam levinud õhusoojuspumba tüübi ehitus.
kasuteguri arvel. Soojuspumba jaoks on normaalne vee temperatuuri tõstmine kuni +50°C tasemeni. Soojuspumba efektiivsus on seda suurem, mida madalam on soojendatava vee temperatuur. Seega on efektiivsemad põrandaküttega küttesüsteemid, kus on kasutusel madalamad temperatuurid kui küttekehadega küttesüsteemide juures. Üldiselt tuleks soojuspumba efektiivsust hinnata mitte arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP) alusel, vaid Eesti olude kogu kütteperioodi jooksul kujuneva efektiivsusteguri alusel. Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta. Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. 1. Õhuvõturest, millest imetakse sisse ruumis olev külm/soe õhk.
Maasoojuspumbad. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast seadmetest ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks. (Energiasäästu portaal. Soojuspumbad 1) Üldiselt hinnatakse küttesüsteemide effektiivsust arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP) alusel, kuid siiski tuleks hinnata Eesti oludes kogu kütteperioodi vältel kujuneva effektiivsusteguri alusel. Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta. Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. Ehk siis, kui soojuspump kulutab sooja tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. (Energiasäästu portaal
annaabi.ee 
