GALAKTIKA
Kui Ferno Magelhes oma ümbermaailmareisil Vaiksesse ookeanisse jõudis, märkas ta taevas
lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Neid nimetatakse Magelhesi Pilvedeks.
Esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest.
Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele on taevas teisigi, silmale nähtamatuid, kuid
teleskoobis hästi veedeldavaid udukogusid. 1771. a. Koostas C. Messier esimese udukogude
kataloogi. Seda täiendasid omalt poolt perekond Herscherid. Kokkuvõttes oli nende poolt
aastaks 1864 kataloogidesse kantud 5079 objekti. Ühtki neist ei õnnestunud tol ajal tähtedeks
lahutada.
Ettekujutus "saar-maailmadest" tugevnes pärast spektroskoopia kasutuselevõtmist.
Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest koosnevat spektrit,
seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G-spektriklassi tähtede spektritega.
Asjaoludega, et neis tähti näha ei ole, saab seletada udukogude ülisuure kaugusega