Nimetu
Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba
esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest.
Lisaks palja silmaga nähtavatele udulaikudele (siin loetletuile lisanduvad veel
udukogud Andromeeda ning Orioni tähtkujus) on taevas teisigi, silmale
nähtamatuid, kuid teleskoobis hästi vaadeldavaid udukogusid. 1771. a. koostas
C. Messier esimese udukogude kataloogi (umbes sada objekti), seda täiendasid
omalt poolt perekond Herschelid (lisaks pereisa Williamile veel õde Caroline ning
poeg John). Kokkuvõttes oli nende poolt aastaks 1864 kataloogidesse kantud
5079 objekti. Ühtki neist ei õnnestunud tol ajal tähtedeks lahutada.
Ettekujutus "saar-maailmadest" tugevnes pärast spektroskoopia kasutusele
võtmist. Teleskoobis rohekana paistvad gaasudud näitavad heledatest joontest
koosnevat spektrit, seevastu kollaste udude spekter on väga sarnane tavaliste G-
spektriklassi tähtede spektritega