Ateismist Eestis
teravalt kiriku- ja usuvastase hoiakuga. Seda aega iseloomustab ka siiras
vaimustus teaduse arengu ja saavutuste suhtes. Ristiusu asemele oli tulnud usk
teaduse kõikvõimsusesse, oldi arvamusel, et teadus on usuga absoluutses ja
lepitamatus vastuolus. Kindlasti oli probleemiks ka kirikuõpetajate rahvuslik
kuuluvus - 1919. aasta 136 luterlikust kirikuõpetajast olid 74 sakslased.
Kirikuõpetaja amet oli juba sajandeid seostunud eestkätt sakslastega ning jättes
kõrvale herrnhuutluse ja mõned teised äratusliikumised, võib küsida: mil määral
pidas talupoeg ametlikku kirikut üldse oma kirikuks? Kõigele sellele lisandusid
veel inimeste isiklikud pettumused ja negatiivsed kogemused kirikuõpetajatest,
mille põhjal tehti üldistusi kogu kiriku ja ristiusu kohta tervikuna.
Trumbid mängis sotsialistidele kätte asjaolu, et XIX sajandi lõpuks olid
usuõpetuse meetodid täiesti aegnud - toonastes ajalehtedes esineb tihti kaebusi
annaabi.ee 
