Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime). Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega. Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth. Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol.
surnud isa. Kui kerkis esile müüt Osirisest ja Isisest, usuti, et kui Osiris suri, kingiti tema organid Anubisele. Seoses sellega sai Anubisest palsameerimise kaitsejumal. Tihtipeale on Surnute raamatus kujutatud šaakali maskis preestreid, kes toetavad surnute teekonda. Hilisematel aegadel, Ptolemaoste perioodil, hakati Anubist ühendama Kreeka jumal Hermesega, ja tuletati nimi Hermanubis. Selle kultuse keskus asus kohas nimega Uten Ha/Saka/Cynopolis/Kynopolis (Tegemist on 17. Ülem Egiptuse noomiga.), kus asus ka Anubise kultuse esimene keskus. Kreeka keeles on selle koha nimi aga lihtsalt ,,koerte linn”. Apuleiuse ,,Kuldse Eesli” 11. osast leiame me tõestust selle kohta, et selle jumala kummardamine kestis Roomas kuni teise sajandini. Lisaks sellele on seda jumalat mainitud
annaabi.ee 
