Nõid
Kõige rohkem hirmu tegi nõid haritutele ja usklikele inimestele, kuna nemad arvasid, et nõiad
on kuradi liitlased. Algusest peale on usklikkud arvanud, et maagia, olgu heal või kurjal
eesmärgil, saab teoks kuradi vahendusel. Keskajal süüdistati peamiselt õpetatud maage, eriti
nekromante, kes kutsusid välja deemoneid, et lasta neil maagia abil enda eest tegutseda. Kuna
nad kasutasid kuradi abi, siis nad pidid sõlmima kuradiga lepingu. Sellepärast hakkati neid
kutsuma hereetikuteks ehk ususalgajateks.(See tähendab, isik kes on hüljanud kristlikku usu.).
15 sajandil hakkati süüdistama külamaage ehk nõidasid hereetikus. Meessoost maagid
kutsusid tavaliselt deemoneid ja nõiad olid saatana teenrid. Nagu James 4 ütles: ,,Nõiad on
kõigest saatana teenrid aga nekromandid on tema isandad ja käskijad." Kui nõid ja saatan
sõlmisid lepingu, pidi nõid salgama oma usu, tallas jalge alla krutifiksi ning lõpuks risti ta
kuradi poolt uuesti