Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Sakala kõige lõunapoolsema kihelkonna Alistekunna lõunaossa, hilisema Ruhja
kihelkonna alale. 300 "paremat meest ja vanemat" on aga hinnatud Sakala
ülikkonna koguarvuks. Kroonika ei maini sakalaste vastupanu, kuid märgib ära, et
tagasiteel olles olid latgalid valmis tõrjuma sakalaste rünnakuid, kui need
sõjaväge jälitama oleks asunud. Tagasi Beverini jõudes anti sõjasaagist kingitusi
seal viibinud Bertoldile, Henrikule ja piiskopimeestele.
Üheaastane vaherahu (1209)
Ilma piiskop Alberti loata alanud sõja jätkamise vastu astus seejärel välja liivlaste
foogt Hermann, kes veenis nii sakslasi, latgaleid kui liivlasi rahu sõlmima,
osutades sakslaste sõjajõudude vähesusele Liivimaal. Rahuga olid nõus ka
eestlased, kes kroonik Henriku sõnade kohaselt olevat sõjakäikude mõjul hakanud
latgalite ees "suurt hirmu tundma". Omavahelist tüli lõplikult lahendamata sõlmiti
1208
annaabi.ee 
