katkestamiseks, ning võimalus seda energiat talletada. Kõiki lagundamisprotsesse organismis nimetatakse dissimilatsiooniks, mille käigus toiduga saadud orgaanilised ühendid lagundatakse ensüümide abil väiksemateks molekulideks. Organismide energia allikateks on sahhariidid, rasvad ja valgud, ning rasvade lagundamisel on vabanev energia üle kahe korra kõrgem kui seda valkude või sahhariidide lagundamisel. 40% sellest energiast talletatakse makroenergilistesse ühenditesse (ATP) ning ülejäänud hajub soojusena. Ilma keeruliste ensüümide ja talletajateta toimub aga tegelikult organismides energia saamine samamoodi kui mistahes masinas kus põlemisreaktsioonid toimuvad. Teadagi, et põlemiseks on vajalik hapnik, ning kui orgaaniline aine, siinkohal toit, sellega reageerib siis eraldub lisaks soojusele ja veele süsihappegaas, millest organismil on vaja lahti saada. Hapniku ja süsinikdioksiidi tasakaalu reguleerimiseks
Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine. Taimed ja mningad bakterid vivad vvlit omastada ka sulfaadina. Osalevad ATP sulfurlaas, APS (adenosiin 5-fosfosulfaat) ja PAPS (3- fosfoadenosiin-5-fosfosulfaat). Enamik assimileeritud vvlist kasutatakse aminohapete snteesiks, kuid mikroobid vivad akumuleerida vvlit sulfaadi estritena (eriti seened), sulfonaatidena, vitamiinide ja kofaktoritena. Anorg. vvli lisandumisel mulda seotakse see kohe orgaanilistesse henditesse mikroobse assimilatsiooni teel, protsessi kiirus on sltuv energiaallika (org. aine) olemasolust keskkonnas. Vvli mineralisatsioon mullas toimub peamiselt mikroobide vahendusel. C-S hendid mineraliseeritakse kas aeroobse vi anaeroobse lagundamise kigus. C-O-S hendid lagundatakse erinevate sulfataaside vahendusel. R-O-SO3-+ H2O . ROH + H+ + SO42Heterotroofsed mikroobid lagundavad org. vvlihendeid selleks, et saada kasvuks Vvli mineralisatsioon mullas . C-S hendid mineraliseeritakse kas
annaabi.ee 
