Keemia ajalugu ja alkeemia
Roger Baconi arvates oli alkeemikute eesmärgiks saada eliksiir, mis kokkupuutel väheväärtuslike
metallidega muudaks need väärismetallideks. Alkeemikuid toetas Londoni Kuningliku Seltsi tolleaegne
president Robert Boyle. Oma aja suuremaid õpetlasi Isaac Newton rajas endale isegi väikese labori, kus
püüdis leiutada lahustit, milles lahustunud metallid muutuksid kullaks. Alkeemiaga tegelesid ka Johann
Glauber, Jan Baptist van Helmot, Gottfried Leibniz ja teised tolle aja helgemad pead.
Mõned alkeemikud pidasid aga kõige perspektiivsemaks kulla valmistamise lähteaineteks elavhõbedat
ja pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega. Alkeemik Henning Brand
aga müstilistel põhjustel eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal
hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini
annaabi.ee 
