Rikkaliku spektriga on ka müraallikate poolt tekitatavad helivõnkumised. Sellise heli mõõtmiseks oleks vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned (tundlikus peaks langema madalatel ja kõrgetel helisagedustel). Müramõõtjates kasutatakse erinevaid filtreid, sõltuvalt mõõdetavast helinivoost. Vastavalt kõrva tundlikusele kasutatakse 3 erinevat filtrit: · kõvera A järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 40 fooni ja alla selle · kõvera B järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 70 fooni · kõvera C järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele üle 70 fooni Sama seadet kasutatakse ilma filtriteta helinivoo mõõtmiseks ja siis on skaala gradueeritud detsibellides. Lisades vastava filtri, mõõdame helivaljust, mille väärtus foonides langeb kokku mõõteriista näiduga detsibellides. Seetõttu pole täiendava foonide skaala järele lihtsalt vajadust
Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. 2.Mis on mürasündmus? Püsiva tasemega heli, mille kestus on üks sekund ja mille kestel vabaneb sama kogus akustilist energiat kui kogu mürasündmuse vältel. 3.Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil, saades tulemused ühikutes nagu dB(A) või dB(C)? kõvera A järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 40 fooni ja alla selle 6 Riski- ja ohutusõpetus kõvera C järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele üle 70 fooni 4.Kas töö II osas mõõdetud ruumid vastasid normidele? Mida tuleks ja saaks ette võtta tulemuste parandamiseks? Millega tuleks arvestada antud normidega võrdlemise juures? 5.Millal ja milliseid müra isikukaitsevahendeid peab töötajale andma? 6
annaabi.ee 
