Delfiinid ja Delphinus delphis
Sealt juhitakse tekkinud
helivõnked kitsa voona kuplikujulisse rasvapadjandisse ja edasi lainetena potentsiaalsesse
sihtmärki. Tagasipöörduv kaja jõuab delfiini sisekõrva ta rasvaga täidetud alalõuas olevate
kuulmekäikude kaudu (Joonis 4) (Shuker, 2005; Downer, 2000).
Delfiin saadab meres ujudes igas sekundis välja 10 kuni 20 impulssi, kala leidmiseks peab
nende sagedus jõudma 200-ni. Terve sagedusastmiku läbi skaneerimise asemel vallandab ta
silmapilkse helivalangu. See sisaldab erinevaid sagedusi, millest kõrgeim võib jõuda 200 000
hertsini. Dekodeerides keerukaid kalamustreid ümbrusest üldpildi saamiseks
(madalsagedustel), parandab delfiin sageduskanaleid neid häälestades, et uuritavast objektist
täpsemat infot saada (kõrgsagedustel). Selline täpsus võimaldab eristada 1/3 millimeetri
jämedust võrku.
Delfiinid kasutavad ultrahelikiirte sageduse muutmist ka kui relva. Nimelt on nad võimelised
annaabi.ee 
