Muusika 20. saj. I poolel ehk “uus muusika” või “kaasaegne muusika”
saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Iseloomulik orkestratsiooni
lihtsustamine, loobuti keerulistest harmooniast, liigsetest kõlavärvidest. Esikohal oli
selge meloodiline joon ja teose kindel vorm. Meloodiad lihtsamad ja lühemad
Ekspressionism iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravjoonelised
meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised
sünged. Atonaalsus-helisitk või tonaalsus puudud, pinge püsib koguaeg. Looja oli
Schönberg, avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel.
Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine
nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse
suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisse kultuuripraktikasse
19. sajandi teisel poolel, ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega,