Villem Grünthal-Ridala luuletused
midagi kutsub ja hüüab ja huikab. tasahilju ehk kesk müha. auravad, ilmatu suured tunglad.
Südames midagi salaja tärkab, Voolad mööda kaljuseina, Ja, härmardades, vaikuse hõlmadest
paisuvat, vallale püüdvat, kastes sammalt, haljast heina, siis valgub rahu, õrnana ujuna,
midagi õrnasti hüüdvat joodad lilled, õnnerohud, nii mahedatel helinatel,
hellana hinge helama ärkab. täidad loigud, sood ja lohud. taevale, merele, maale alla.
Hoovad koopast mäe veerus, Öö laul
Tusk keerled tasa jõekeerus, Tummana,
Väsinud nii olen, uinuda, mööda kaldast üle haua, varjude sumedal tiivul,
rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua
annaabi.ee 
