Sinise liblika usku (lühikirjand)
kukkusin näoli põrandale. See oli hetk, mil ma oleksin tahtnud saalist minema joosta.
Vastupidiselt sellele tõusin ma püsti, keerasin publikule selja ja hakkasin sügavalt sisse-
välja hingama. Muusika mu kõrvus hajus ja ma ei tea siiani, kas see pandi päriselt kinni
või mitte. Sulgesin silmad ja kordasin endale, et ma suudan uuesti ringi keerata ja kava
uuesti esitada, just nagu oleksin kodus ja teeksin peaproovi. Avasin uuesti oma silmad,
seekord keskendunult. Andsin helimehele mu ees märku, et ta paneks loo uuesti algusest
ja ma esitasin oma kava uuesti ja nii hästi kui ma suutsin. See oli minu jaoks eneseületus
Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest. Kõik
unistused võivad täituda, kui uskuda, et need on võimalikud. Elus edasi püüdlemiseks on
vaja lootust ja tahtejõudu, mida saab just oma tegudesse uskumisest. Järeldan seda tänu
ühele dramaatilisele sündmusele mu lapsepõlves