Delfiinid ja Delphinus delphis
silmapilkse helivalangu. See sisaldab erinevaid sagedusi, millest kõrgeim võib jõuda 200 000
hertsini. Dekodeerides keerukaid kalamustreid ümbrusest üldpildi saamiseks
(madalsagedustel), parandab delfiin sageduskanaleid neid häälestades, et uuritavast objektist
täpsemat infot saada (kõrgsagedustel). Selline täpsus võimaldab eristada 1/3 millimeetri
jämedust võrku.
Delfiinid kasutavad ultrahelikiirte sageduse muutmist ka kui relva. Nimelt on nad võimelised
oma helikiiri häälestama sellisele sagedusele, mis tekitab kalade ujupõites resonantsi, pannes
kalade koed sültjalt värisema ja eksitades neid.
Lisaks kalade leidmisele ja kangestamisele kasutavad delfiinid kajalokatsiooni
ookeanihämarustes orienteerumiseks, võimaldades neil jälgida veealuseid kaljusid ja teisi
füüsilisi objekte, mis jäävad neist mõnesaja meetri kaugusele. See süsteem tuleb kasuks ka
pimedas takistuste asukoha kindlaks määramisel ja neist möödumisel.