mille tõttu elastne keha on võimeline võnkuma nii tervikuna kui ka osadena (võrdub muusikalise heli kõlavärviga ehk tämbriga) · Põhivõnkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud kui kaugus keskasendist äärmisesse asendisse on võnkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. (võrdub muusikalise heli helitugevusega) · Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia-impulsside arvust ja nende pikkusest, st energia liigendatusest (võrdub muusikalise heli helivältusega) · Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus, mis oleneb keha kogusest (võrdub muusikalise heli helikõrgusega) Heli kui füüsikalist nähtust iseloomustavad heli füüsikalised omadused. Kui heli läbib
Heliallikas - elastne keha on võimeline võnkuma üheaegselt nii tervikuna (põhisagedus) kui ka selle korrapäraste osadena (ülemhelidena). Muusikalise heli kõlavärviga ehk tämbriga. Põhivõnkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud, kaugus keskasendist äärmisesse asendisse on võnkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. Põhivõnkumise kestus ehk helikestus kui võnkumise jätkuvus, mis oleneb sisestatud energia- impulsside arvust ja nende pikkusest. Põhivõnkumise sagedus ehk helisagedus kui võnkumise kiirus. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks. Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu
annaabi.ee 
