Isa aseaine
öelda. Ta pidi minema pooodi süüa ostma, et ta saaks õhtusööki valmistata.
Ta valmistas iga päev ise söögi. Tol õhtul kui ta oli poodi läinud ta enam koju
ei tulnud. Kui Magnus koolist koju jõudis ehmatas ta ära, et Leffe kodus pole.
Ta ei osanud aga midagi hirmast veel oodata. Ta ootas senikaua kuni ema
koju tuli. Kui ema koju jõudis olid õlemad murelikud. Nad ootasid pikka aega,
et Leffe koju tuleks või kasvõi helistakski. Vahepeal mõned korrad telefon
heliese, aga Leffest ei olnud kippu ega kõppu. Kolmandal päeval lõpuks Leffe
helistas. Ema oli leffe jutust aru saanud, et ta oli purjus. Lefe lubas kohe koju
tulla, aga seda ei juhtunud. Ta laekus koju alles nelja-viie päeva pärast. Siis ta
tõi põhjenduseks, et ta ei saanud kohe koju tulla, sest ta ei julenud ja selleks
ta võttsi veel paar pudelit viina. Pärast seda oli ta omadega päris jännis. Ta jäi
sinna magama ja ta ei suutnud koju minna. Kui ta lõpuks oli oma koju kuidagi
annaabi.ee 
