Helilaine
teo juurde, mis kindlustab heliaistingu. Tigu oli üleni täidetud vedelikuga ning tema seinad
kuulmisrakkudega. Need kolm luusõpra olid mind varem nii tugevalt võnkuma pannud, et minu
võnked kandusid edasi isegi selle teo vedelikku ja ärritasid kuulmisrakke.
Kuulmisrakud tekitasid närviimpulsse ja viisid mind edasi aju tagaossa , naljakate, pikaldaste
kuulmisnärvide poole, kes mind mitmeks heliaistinguks mõtestasid.
Minu punkar kuulis kõpuks Roberti parimat ja kõrgeimat nooti, ehk siis mind ja hakkas Roberti
bändi muusika saatel nüüd ka tantsima ja karjuma. Tundsin kuidas kuulmetõre kanalike avanes
ja mõne hetke pärast nägin ka oma vanu sõpru Roberti kitarrikeelelt minu poole lendamas. Kas
tõesti minagi läbisin selle teekonna niivõrd kiiresti kui nemad? Küllap vist, sest iiveldus pole
praeguseni möödunud.
annaabi.ee 
