Villem Grünthal-Ridala luuletused
üle uinuva maa,
suur on olemise piin. hinguse viivul,
Rind on kale külm, ja lõpmata Valgud orgu, nõtku, soole, laotab end öö.
jõe voolus mere poole,
Uinuda nii tahaks, kustuda oled elu kõrve saares, Tähti
igaviku sülesse, helgid ilul vikerkaares. leegitsev vöö,
kõlana, täis kurbust otsata, ikka ja ikka,
üle sügavikkude. Hiilgad kastes heledana, pikka,
silmalaugel pisarana, kauguste hämaras süles,
Kurb, nii kurb on meel ja elada olgu rõõm ehk lein su loonud, tõuseb ja vaob,
annaabi.ee 
