· G -- T = 6000 K (Päikese temperatuur), spektrisse ilmuvad neutraalsete metallide jooned. Päike ongi G-klassi täht. · K -- T = 4000 K, ilmuvad esimesed molekulaarribad (titaanoksiid TiO). · M -- T = 3000 K ja vähem. Molekulaarribad domineerivad, pidev spekter on vaevu jälgitav. Iga põhiklass jaguneb kümneks alamklassiks, mida tähistavad araabia numbrid nullist üheksani. Spektriklassi sümbolile lisatakse tavaliselt veel tähe kiirgusvõimet väljendav heledusklassi tähis, milleks on rooma numbrid I VII. Heledusklasse nimetatakse: · I ja II -- ülihiiud, tähtsümbol c; · III -- hiiud, tähtsümbol g (giants); · IV -- allhiiud, tähtsümbol sg (subgiants); · V -- kääbused, tähtsümbol d (dwarfs); · VI -- allkääbused, tähtsümbol sd (subdwarfs); · VII -- valged kääbused, tähtsümbol w (white dwarfs). 19) Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?
- suuruse erinevused on palju suuremad kui massi erinevused, enamuse tähtede - kui kokkutõmbuva gaasipilve mass on suurem kui sada Päikese massi, siis ei saa läbimõõdud on vahemikus 0,01 kuni 300 Päikese läbimõõtu sellest tekkida ühte tähte - kiirgusvõime järgi (mis on seotud tähe suurusega) on tähed jaotatud 7 - sel juhul tekib mitu tähte, mis tiirlevad ümber ühise masskeskme heledusklassi, mida tähistatakse rooma numbritega I VII - kaksik-, kolmik- ja mitmiktähed on maailmaruumis üsana tavalised - I ja II klass ülihiidtähed (ülihiiud) - kui tähe mass jääb alla 1/10 Päikese massist, siis tema temperatuur ei tõusegi nii - III klass hiidtähed (hiiud) kõrgeks, et tekiks termotuumareaktsioon (pruun kääbus)
annaabi.ee 
