Holograafia
Sõna "hologramm" moodustub kreekakeelsetest sõnadest
holos `täielik' ja gramma' üleskirjutis'.
Holograafia teooria lõi 1948. aastal Ungari füüsik Dennis
Gabor, mille eest sai ta 1971. aastal Nobeli füüsikapreemia.
Rakenduskõlblikuks sai holograafia alles 1960. aastal, mil
leiutati laser.
Hologramm
Hologrammil on jäädvustatud interferentsmuster, mis tekib
valgusvihkude koosmõjul.
Hologramm koosneb tumedaist ja heledaist triipudest, mis
kätkevad endas infot valguse kohta, mis objektilt
fotoplaadil langes.
Hologrammide valmistamiseks on vaja laserit, sest see
annab vajaliku koherentsusega valgust.
Hologrammi salvestamisprotsess
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
annaabi.ee 
