Haavapuidu omadused
telg on painduvam. Emasurvad on jäigemad, seega ka vähem liikuvad. Ent tuules lehvivate
urbade järgi suudab isas- ja emaspuid eristada siiski ainult kogenud silm. Enamik inimesi eri soost
haavapuid õite (urbade) järgi ära ei tunne.
Palju on uuritud isas- ja emashaabade vahekorda puistutes. Selgub, et isaspuid on kaks korda
rohkem kui emaspuid. Tavaliselt kasvavad kummastki soost puud rühmiti, kusjuures ühte sugu
puuderühm võib hõivata isegi kuni hektarisuuruse ala.
Õitsemise algus oleneb ilmastikuoludest: enamasti õitseb haab aprilli teisel poolel, tolmlemine
vältab keskmiselt kuus päeva. Seemnete valmimiseks kulub umbes viis nädalat. Lendkarvadega
seemned arenevad kupras, mis valminult lõhkeb kaheks poolmeks. Seemned on pirnikujulised,
väga väikesed: 1000 seemet kaalub keskmiselt 0,12 g. Rikkalikul seemneaastal on haab väga
viljakas: saja-aastane puu võib toota 54 miljonit seemet [12], puistus võib aga viljakus